resist
: Resist
Anglais
Étymologie
- Du latin resistere.
Verbe
| Temps | Forme |
|---|---|
| Infinitif | to resist \ɹɪˈzɪst\ ou \ɹəˈzɪst\ |
| Présent simple, 3e pers. sing. |
resists \ɹɪˈzɪsts\ ou \ɹəˈzɪsts\ |
| Prétérit | resisted \ɹɪˈzɪs.tɪd\ ou \ɹəˈzɪs.tɪd\ |
| Participe passé | resisted \ɹɪˈzɪs.tɪd\ ou \ɹəˈzɪs.tɪd\ |
| Participe présent | resisting \ɹɪˈzɪs.tɪŋ\ ou \ɹəˈzɪs.tɪŋ\ |
| voir conjugaison anglaise | |
resist \ɹɪˈzɪst\, \ɹəˈzɪst\ transitif et intransitif