kalrictá

Étymologie

Composé de kal et de rictá.

Verbe

Personne Présent Passé Futur
1re du sing. kalrictá kalrictayá kalrictatá
2e du sing. kalrictal kalrictayal kalrictatal
3e du sing. kalrictar kalrictayar kalrictatar
1re du plur. kalrictat kalrictayat kalrictatat
2e du plur. kalrictac kalrictayac kalrictatac
3e du plur. kalrictad kalrictayad kalrictatad
4e du plur. kalrictav kalrictayav kalrictatav
voir Conjugaison en kotava

kalrictá \kalriʃˈta\ bitransitif

  1. Autoriser totalement.

Prononciation

Références