guovttegielatvuohta
Étymologie
- De guovttegielat (« bilingue ») avec le suffixe de dérivation nominale -vuohta.
Nom commun
| Cas | Singulier | Pluriel |
|---|---|---|
| Nominatif | guovttegielatvuohta | guovttegielatvuođat |
| Accusatif Génitif |
guovttegielatvuođa | guovttegielatvuođaid |
| Illatif | guovttegielatvuhtii | guovttegielatvuođaide |
| Locatif | guovttegielatvuođas | guovttegielatvuođain |
| Comitatif | guovttegielatvuođain | guovttegielatvuođaiguin |
| Essif | guovttegielatvuohtan | |
| Avec suffixes possessifs |
Singulier | Duel | Pluriel |
|---|---|---|---|
| 1re personne | guovttegielatvuohtan | guovttegielatvuohtame | guovttegielatvuohtamet |
| 2e personne | guovttegielatvuohtat | guovttegielatvuohtade | guovttegielatvuohtadet |
| 3e personne | guovttegielatvuohtas | guovttegielatvuohtaska | guovttegielatvuohtaset |
guovttegielatvuohta /ˈɡuo̯vtːeɡie̯lɑtvuo̯htɑ/
- Bilinguisme.
Mis ledje čađat kurssat oahpaheddjiid várás iešguđetge fáttás; skuvlaárvvoštallamis, báikkálaččat heivehuvvon oahpahusas, guovttegielatvuođas ja sámi historjjás.
— (skuvla.info)- Il y avait là constamment des cours à l’intention des professeurs sur différents sujets, de l’enseignement localement approprié, au bilinguisme et à l’histoire same.